Tangyuani ajalugu ulatub kaugele tagasi; selle varajased vormid ilmusid juba Qini-eelsel perioodil ja seda tunti iidsetel aegadel erinevate nimetustega, nagu 'mianjian' (jahukookonid) ja 'yuanbuluojiao' (ümmargused nurkadeta pelmeenid). Songi dünastia ajaks olid nende pelmeenide valmistamise tehnikad küpseks saanud ja neist sai laiema avalikkuse seas populaarne pidusöök; tol ajal nimetati neid "yuanzi" või "fuyuanzi"-nimedeks, mis tuletasid sellest, et nad hõljusid pärast keetmist veepinnal.
Alates Mingi dünastiast hakati seda tüüpi hooajalist toitu valdavalt nimetama "tangyuaniks" või "yuanxiaoks". Mõiste "yuanxiao" oli peamiselt populaarne põhjas, samas kui "tangyuan" oli levinud termin lõunas. Mingi ja Qingi dünastiate ajal muutus nende valmistamisega seotud meisterlikkus üha rafineeritumaks, mille tulemusel võeti kasutusele erinevad täidised, nagu seesamipasta, magusa punase oa pasta ja maapähklipasta. Qingi dünastia ajal tekkis ka "yuanxiao", mis oli täidetud selliste koostisosadega nagu osmanthuse lilled, suhkur ja kreeka pähklid. Tänapäeval on maitsete, vormide ja tarbimisviiside osas toimunud pidev uuendus; turg pakub nüüd loomingulisi täidiseid – nagu šokolaad ja puuviljad –, aga ka kiirkülmutatud tooteid. Lisaks traditsioonilisele keetmismeetodile on välja töötatud ka teisi valmistamisviise, sealhulgas friteerimist ja suhkruga katmist (“basi”).
